ADVENT
Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast "adventus".
Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta.
Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.).
Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus Domini" - Issanda tulek.
Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega.
Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõppul.
Advendiaeg on paastuaeg.
Advendiaja liturgiline värv on violetne.
Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal:
I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
II-IV advendipühavade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.
Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta.
Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.).
Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus Domini" - Issanda tulek.
Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega.
Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõppul.
Advendiaeg on paastuaeg.
Advendiaja liturgiline värv on violetne.
Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal:
I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
II-IV advendipühavade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.
Ajalugu
4. sajandi lõpust hakati tähistama Kristuse sünnipäeva 6. jaanuaril (Juliuse kalendri järgi), 25. detsembril (Gregoriuse kalendri järgi).
Alates 5. sajandist hakati pidama advendiaega ehk Kristuse tulemise aega, kus ettevalmistusaega tähistati viiel pühapäeval.
Paavst Gregorius VII reformide ajal (1073-1085) toimus üleminek viielt advendipühapäevalt neljale.
Esimene advendipühapäev seostus kirikuaasta algusega alles 16. sajandist.
Rahvakombed Eestis
Vanad eestlased erilisi advendikombeid ei olnud, kui vaid käidi advendipühapäevadel kirikus, lauldi Issanda auks laule, mis enam vaimselt oli seotud jõuludega.
Tänapäeval levinum advenditava on seotud päkapikkudega, kes öösel toonud maiustustsi-kingitusi ja hommikul ärgates avastati neid susside-sokkide seest. Advendikombeid ja ootusaega sümboliseerivad Petlemma täht, advendiküünlad, advendikalender. Paljude koduakendel näha põlemas küünlaid, mis enamuses elektrilised. Kuigi advendiküünlajalg on nelja küünlaga, siis kaasaegemad on seitsme küünlaga. Kaubandus- äri ja poliitiline maailm kasutab aktiivselt advendiga seotuvat. Südamlike soovide ja värvika reklaamiga on küllastatud nii asulad kui linnad. Kõik viitab sellele, et oodatakse jõule.
Rahvakombed mujal
Advendikombed on erinevate maade rahvakombestikus mitmeid, mis võivad paljuski erineda. Advendiküünla süütamine on üldtuntud tava aga rituaalid ja värvused vähe erinevad.
Adventi hakati tähistama näiteks Prantsusmaal 4. sajandi lõpul, mujal vahemikus 6.-10. sajandini. Advendiaega iseloomustavad kindlat värvi küünlad. Tunnusvärv on purpurpunane - kuningate, kuid ka leinavärv. Paljudes kirikutes kasutatakse tänapäeval ka sügavsinist, mis sümboliseerib öötaevast, vett ja uue loomise algust. Euroopas on olnud tavaks tähistada Jeesuse sündi ja advendiaega igihaljaste puude ja taimedega.
Paljudes kohtades on advendiküünlajalad viie küünlaga ja nad on kindlat värvi: kolm purpurpunast või sinist, üks roosa või punane küünal, mis on asetatud nelinurkselt ja keskel on suurem valge küünal, mis sümboliseerib Jeesust. Esimesel advendipühal süüdatakse palve saatel üks purpurpunane küünal, mis põleb palve ajal. Igal pühapäeval süüdatakse üks uus küünal ja eelmised. Roosa küünal süüdatakse kolmandal advendi pühapäeval. Keskmine küünal süüdatakse jõululaupäeval.
Advendikalendrid on tuntud nii Euroopa kui Ameerika maades, kus ka meile see tava 20. sajandi viimastel kümnentitel jõudis. Läänemaailmas on advendiajast kujunenud lisaks vaimuliku õpetuse üle mõtlemise, palvetamise ja muusika kuulamise ajale suur äri- ja ostuaeg.
Õigeusuliste hulgas tähistatakse adventi 40 päeva enne jõule.
Paljudes kirikutavade hulgas on neljas advendipühapäev pühendatud last ootavale Mariale.
