ADVENT

Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast "adventus".
Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta.
Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.).
Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus Domini" - Issanda tulek.
Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega.
Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõppul.
Advendiaeg on paastuaeg.
Advendiaja liturgiline värv on violetne.
Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal:
I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
II-IV advendipühavade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.

Ajalugu

4. sajandi lõpust hakati tähistama Kristuse sünnipäeva 6. jaanuaril (Juliuse kalendri järgi), 25. detsembril (Gregoriuse kalendri järgi).
Alates 5. sajandist hakati pidama advendiaega ehk Kristuse tulemise aega, kus ettevalmistusaega tähistati viiel pühapäeval.
Paavst Gregorius VII reformide ajal (1073-1085) toimus üleminek viielt advendipühapäevalt neljale.
Esimene advendipühapäev seostus kirikuaasta algusega alles 16. sajandist.

Rahvakombed Eestis

Vanad eestlased erilisi advendikombeid ei olnud, kui vaid käidi advendipühapäevadel kirikus, lauldi Issanda auks laule, mis enam vaimselt oli seotud jõuludega.
Tänapäeval levinum advenditava on seotud päkapikkudega, kes öösel toonud maiustustsi-kingitusi ja hommikul ärgates avastati neid susside-sokkide seest. Advendikombeid ja ootusaega sümboliseerivad Petlemma täht, advendiküünlad, advendikalender. Paljude koduakendel näha põlemas küünlaid, mis enamuses elektrilised. Kuigi advendiküünlajalg on nelja küünlaga, siis kaasaegemad on seitsme küünlaga. Kaubandus- äri ja poliitiline maailm kasutab aktiivselt advendiga seotuvat. Südamlike soovide ja värvika reklaamiga on küllastatud nii asulad kui linnad. Kõik viitab sellele, et oodatakse jõule.

Rahvakombed mujal

Advendikombed on erinevate maade rahvakombestikus mitmeid, mis võivad paljuski erineda. Advendiküünla süütamine on üldtuntud tava aga rituaalid ja värvused vähe erinevad.
Adventi hakati tähistama näiteks Prantsusmaal 4. sajandi lõpul, mujal vahemikus 6.-10. sajandini. Advendiaega iseloomustavad kindlat värvi küünlad. Tunnusvärv on purpurpunane - kuningate, kuid ka leinavärv. Paljudes kirikutes kasutatakse tänapäeval ka sügavsinist, mis sümboliseerib öötaevast, vett ja uue loomise algust. Euroopas on olnud tavaks tähistada Jeesuse sündi ja advendiaega igihaljaste puude ja taimedega.
Paljudes kohtades on advendiküünlajalad viie küünlaga ja nad on kindlat värvi: kolm purpurpunast või sinist, üks roosa või punane küünal, mis on asetatud nelinurkselt ja keskel on suurem valge küünal, mis sümboliseerib Jeesust. Esimesel advendipühal süüdatakse palve saatel üks purpurpunane küünal, mis põleb palve ajal. Igal pühapäeval süüdatakse üks uus küünal ja eelmised. Roosa küünal süüdatakse kolmandal advendi pühapäeval. Keskmine küünal süüdatakse jõululaupäeval.
Advendikalendrid on tuntud nii Euroopa kui Ameerika maades, kus ka meile see tava 20. sajandi viimastel kümnentitel jõudis. Läänemaailmas on advendiajast kujunenud lisaks vaimuliku õpetuse üle mõtlemise, palvetamise ja muusika kuulamise ajale suur äri- ja ostuaeg.
Õigeusuliste hulgas tähistatakse adventi 40 päeva enne jõule.
Paljudes kirikutavade hulgas on neljas advendipühapäev pühendatud last ootavale Mariale.

UNUNENUD UNISTUSED ELUSTUVAD UNES


* Kui armastad kedagi, kes sind armastab, siis ära kunagi paljasta ta unistusi. Sest suurim ja meeletum neist oled Sina.

* Mul on võimalus viia oma unistused ellu, ja see teebki elu põnevaks.

* Me kõik elame oma unistustes, sellepärast me siin olemegi.

* Väikeses purustatud südames on unustatud unistus.

* Sa pead õppima niimoodi uskuma, et unistused täide lähevad.

* Unelmate maal rännates on kerge eksida, kuid tagasitee reaalsusse on alati kindel.

KURBUS

Mõned tsitaadid:

# Kurbus on need pildid, mida ei saa näha, kuid mida sellest hoolimata tuleb hinges hoida. (Wassmo)

# Olles ühel pahameelehetkel kannatlik, pääsed sajast kurvast päevast. (Hiina vanasõna)

# Kui ma tajun, et ta on läinud, võibolla igaveseks, siis avaneb mu all suur tühjus ja ma tunnen, kuidas ma kukun, kukun, kukun sügavasse musta põhjatusse. Ja see on hullem kui pisarad ja sügavam kui kahetsus või valu või kurbus, see on kuristik, kuhu heideti Saatan. Seal puudub tee väljaronimiseks, pole ühtegi valguskiirt ega inimhäält ega ühtegi inimkätt, mida puudutada. (Henry Miller)

...................................

Luulet....

(http://luuletused.score.ee/)

Kõrbestunud kodu

Mu vaikset kõrbestunud kodu eile külastas saatus.Ma ei tahtnud- lukustasin ukse!Ta ikka tungis sisse veel ravimata veritsevast praost.Ning küsimata luba,luba küsimatapühkis aastaid kogunenudtolmu hingeakendelt,ajas raevu pagundusse,triikis kortsus armiäärija vaikselt-vaikselt sosistas-Tõuse, on aeg unustusest väljuda!

----------------------

Silmade sära

Sinu pilk mu ees Tekitab kurbuse mu sees See neelab mu hapniku ja tühjendab mu südame Sinu pilk, See viib mind unelmatesse Sinna kaugele võimatusse Sinna jääda ma võiks.

Sügis on saabunud... .

SÜGIS...

KUSTKOHAST NEED PUUDE LEHED TEAVAD,ET AEG ON NEIL KOLLASEKS MINNA?MISMOODI NAD TEAVAD, ET PEAVAD KIRJUKS VÄRVIMA KÜLA JA LINNA?

Mõned pildikesed:)

Luuletus Karl Ristikivilt

Miski ei kao. Köidikud langevad, vermed jäävad, ja mitte ainult unenäos, millest väsinult ärkad. Ma ei ärka kunagi rõõmsalt. Magasin liiga kaua, liiga rasked olid mu unenäod, ja ma ei mäleta enam, miks ma ärkasin.

Armsad jutukesed.

♥ …Terve elu olen ma oodanud kedagi, kes oleks just nagu sina ja lõpuks ma leidsin sind…Ma ei tahaks mitte kunagi mitte kedagi teist enda kõrvale… kui vaid sind…Sa oled mulle kõige lähedasem…kui keegi teine ma usaldan sind täielikult! MA ARMASTAN SIND!

♥ Ma ei ole tegelikult selline nagu sa arvad, sest sa ei näe mu sisse. Ma tean,et sa armastad mind ja tahad minuga olla…sa ei tea, mis selllest kõigest minu sisse jääb… mitte päevaks, nädalaks, kuuks ega aastaks, vaid terveks eluks! Sa tead, et võid mulle kõigest rääkida., ja et ma ei kuuluta seda tervele ilmale edasi! Tead, et ma olen nõus sind alati aitama ja toetama, kui ma seda suudan! Sa tähendad mu jaoks nii palju, et seda ei saa sõnadesse panna…MA ARMASTAN SIND! Pea seda, kallis, sinuga olles tunnen end kaitstuna. Kui ei oleks sind, siis ei oleks ka meid…Oled lihtsalt parim! Ma armastan sind!

♥ Oli tormine öö .. Väike tüdruk kõndis rannal, ja korjas liivalt meritähti, kes olid tänu tormile veest välja lennanud. Mööda juhtus jalutama üks keskealine mees, kes vaatas tüdrukut imeliku pilguga. “Mis sa neist korjad, nagunii sa kõiki päästa ei suuda !” Tüdruk võttis kätte veel ühe meritähe, viskas ta merre ja lausus : “Aga selle meritähe ma just päästsin."

♥ Mulle pole vaja tuua taevast tähti ja kuud , et ma oleksin õnnelik , kuna ma olen ka ilma selleta seda . Mulle pole vaja uusi tuttavaid , sest mulle piisab ka oma sõbrannadest . Mulle pole vaja nuga südamesse lüüa , et ma sureksin , sest seda ma ei tee – ma ei tunne oma südant enam . Mulle pole vaja valetada , kuna ma näen , kui sa seda teed . Mulle pole vaja teeselda armastust , mida tegelikult ei ole , kuna ma saan aru , kui sa seda teed . Mulle pole vaja tekitada lootust südamesse , kuna see lõppeb igakord samamoodi – haiget saamisega . Ma olen õnnelik , ma olen õnnetu – olen nagu olen , kuid siiski tean , et suudan alati edasi minna.

♥ Kui mind ükskord enam siin pole.. Kui mind ükskord enam ei tule.. Ei näe mu nime ekraanil Ei kuule mu häält vastamas. Kui valid mu numbri Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud. Ja silmad mis sealt vastu vaatavad. On kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi. Kui püüad meenutada möödunud tutvust Inimest kellele olid SA nii tähtis. Nii vajalik.. Nii kallis.. Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd. Siis tea – Mind enam siin pole. Olen läinud.. Olen läinud siit kaugele ära Kuhugi kus mul nüüd hea ..Kuhugi kus pole seda valu. Pole igatsust – Sest keegi ei tule sinna niipea veel järele.. Kuhugi kus on palju minusuguseid. Kes taga nutavad sinusuguseid. Olen läinud, lihtsalt ära!

♥ Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga?Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga!

♥ Oli kord üks saar, kus elasid kõik tunded. Armastus, kurbus, tarkus, lõbusus ja veel paljud, paljud teised. Ühel päeval öeldi neile, et saar hakkab uppuma. Kõik sõitsid oma paatidega ära. Armastusel polnud paati. Ta jäi saarele, kuni see oli peaaegu vee all. Alles siis hakkas ta abi küsima. Esiteks sõitis mööda Rikkus. Armastus ütles “Võta mind palun oma paati.” Rikkus vastas vaid “Mu paadis on palju raha ja kalliskive, sina siia ei mahu” ja sõitis edasi. Saarest oli vaid väike osa vee peal, kui Puhtus mööda sõitis. Armastus palus, et see teda oma paati võtaks. “Ei,” vastas Puhtus “Sa oled märg ja must, võid mu laeva ära määrida.” Kurbus oli Armastusele lähedal “Palun, palun võta mind oma paati,” ütles Armastus. “Ei Armastus, ma olen ise nii kurb, et mul pole aega sinu jaoks.” Armastus oli juba uppumas, kui tühi paat temast mööda sõitis ja hääl ütles “Tule minu paati.” Tühi paat viis Armastuse maale. Seal kohtas ta Tarkust. “Kes see oli, kes mind päästis?” küsis ta. “See oli Aeg.” vastas Tarkus. “Aeg?!” imestas Armastus. “Jah, Aeg” vastas Tarkus “Aeg on ainus, kes saab aru, kui tähtis Armastus tegelikult on.”